Jahilaskmisest lähemalt
Jahilaskmine on spordiala, kus jahisportrelvadest lastakse lendavaid savitaldrikuid. Rahvasuus on seda kutsutud ka pigituvi laskmiseks kuna see väljend tuleneb inglise keelsest terminist clay pigeon shooting. Jahilaskmisega simuleeritakse sisuliselt linnujahti, kuna märgid lendavad väga erinevatel kaugustel ja kõrgustel. Paljud laskurid harjutavad enne linnujahile minekut oma laskmisoskust lendavate märkide laskmisega. Samas on laskureid, kes tegelevad selle alaga puht sportlikul eesmärgil. Kuna ala on huvitav ja konti ei murra, siis üha rohkem tuleb juurde neid huvilisi, kes soovivad jahilaskmisega tegeleda ka muul ajal kui ainult jaht. Seda enam, et põhivarustus jahipüssi näol on juba olemas.
Laskmiseks kasutatakse 12 kaliibriseid sileraudseid jahisportrelvi, mis omakorda võivad olla kas kaheraudsed jahipüssid või üheraudsed poolautomaat jahirelvad. Laskemoonana kasutatakse 24 – 28 grammise haavlilaenguga padruneid. Haavlite lubatud läbimõõt on 2,0-2,5 mm. Märkidena kasutatakse lendavaid ja veerevaid enamuselt ornazi värvi 110 mm läbimõõduga savitaldrikuid.
Männiku jahilasketiir on Eesti suurim aastaringselt tegutsev jahilasketiir, kus on võimalik jahilaskmist harrastada mitmel erineval laskmisrajal. Olenevalt raja raskusastmest on need mõeldud kas sportlastele või harrastajatele. Laskmiseks vajalikku relva on võimalik ka rentida kohapeal isikut tõendava dokumendi alusel. Enne laskmist tuleb tutvuda tiirus kehtivate ohutusnõuetega. Täiendavalt viiakse instruktori poolt esmakordsetele harrastajatele läbi jahisportrelva kasutamise tutvustus.
Kõik, kellele asi huvi pakub on oodatud seda huvitavat ala proovima, sest alles siis saab teada, millega on tegu.